Viehkke

SAIH barggá åhpadusájn moatte láhkáj, ja ienemusát barggap dáj 5 tiemáj: akademalasj friddjavuodajn ja studænntasolidaritehtajn, iemeálmmugij ja afro-maŋeldisbuolvaj, mijá dádjadusájn oarjep guovlojs, sjiervij ja dássádusájn, ja seksualalasj ja reproduktijvalasj riektáj. Dá tiemá li ájnnasa gå mierredip makkir guojmij aktisattjat barggap Oarjján, ja gåktu barggap politihkalattjat.

Doarjjop badjelasj 40 organisasjåvnåjt 7 rijkajn Latin-Amerikan ja oarjep Afrikan: Nicaragua, Colombia, Bolivia, Zambia, Oarjje-Afrika, Zimbabwe ja Swazilánnda. Bolivian, Nicaraguan ja Colombian barggap ienemusát iemeálmmugij ja afro-maŋeldisbuolvaj organisasjåvnåj gudi barggi åhpadusriektáj, ja studænntaorganisasjåvnåjn gudi åvdedij akademalasj friddjavuodajn. Zambian, Oarjje-Afrikan ja Zimbabwen barggap studænnta- ja nuorajorganisasjåvnåjn gudi berustalli sjierves ja dássádusás, akademalasj friddjavuodas ja reproduktijva riektájs.

Doarjja åhpadiddjeåhpadusájda Nicaraguan la binnedam åhpadiddjijt gænna ij la fáhkaåhpadus muhtem guovlojn 80 prosentas gitta 27 prosænntaj 13 jagen. Doarjja studænntaorganisasjåvnåjda Zimbabwen la viehkedam giddiduvvam ja ieritrájaduvvam studentajt badjelasj 11 jage. Oarjje-Afrikan li 8000 studenta åhpaduvvam seksualalasj ja reproduktijva riektáj ja huvso birra.